23 mai, 2010

Charlotte

Hommikul ärkasin vara. Miami küll veel vära ärganud polnud. Kujutan ette, et seal võib väga ilus päikesetõus olla rannas, kuna see avaneb ju otse itta.
Ootasin bussi. Buss lõpuks tuli. Ja bussijuht oli nii lahke, et juhatas mu õiges peatuses ka teisele poole tänavat... ma oleks muidu täiesti valel pool oodanud.
Sõitsime lennujaama poole, vaatasin minu ilusat Miamit ja mõtlesin, et miiiiiiks ma üldse siit ära lähen. Miks ma siia ei jää...päikesepaiste ja soe ookean.
Lennujaamas ostsin Dunkin Donutsis kohvi. Oehh... istusin ja mõtlesin, et no mida kuradit ma teen siin ja miks ma üldse Charlotte'i lendan... identiteedikriis eksistentsiaalses võtmes.

Lend ka hilines. Lennuk oli pisike. Maandusin Charlotte's, kus oli võrdlemisi normaalne ilm. Mitte väga lauspäikesepaiste, aga väga masendav ka polnud. Sõitsin bussiga kesklinna ja tegin seal siis ühe pikema jalutuskäigu.
See peaks juba tuttav torn olema. Vaatlesin ka teisi kõrghooneid.
Tänavad tegelikukt olid mõnusalt õdusad, kuna suurte majade vahele oli siiski ka puid istutatud. Ja puud olid hiirekõrvul.
Kuna mul kindlat plaani ei olnud, siis jalutasin sinna, kuhu jalad viisid. Siin-seal oli üles pandud ka kesklinna plaanid, nii et enam-vähem teadsin, kus asun ja mis suunas mingi objekt on.
Need pildid siin on tehtud linna nö keskväljaku lähedusest. Keskväljak vist on palju öelda. Tegu on ühe ristmikuga, mis on linna südameks või keskpaigaks ja kust siis ülejäänud linn edasi hargneb.
Sellel ristmikul olid iga nurga peal mingid kujud. Ma täpselt ei saanudki aru, mida nad sümboliseerisid, aga ilmselt midagi linnaga seotut.
Noh, ja ega siis keskpunktist ei puudu ka kell. "Kohtume kella all" ja need muud sõnad.
Ristmiku ühes nurgas oli selline väike zen nurgake voolava veega.
Mingi huvitav skulptuur oli. Seletust ei leidnud. Kuid siiski ilus ja värviline.
Kaadi peal näitas, et paremale jääb üks kirik, nii et hakkasin sinnapoole astuma.
Nägin mingit huvitavat linnukest kiriku juures. Vahel tahaks olla ornitoloog :D Siis teaks ka, kellest pilti teen.
Sain lõpuks ka päris hea pild siinsest koolibussist. Olen mööda kiirteed sõites näinud koolibusside parklaid, kui kõik kollaseid busse täis. Päris lähedalt pole kahjuks veel näinud.
Charlotte's oli huvitav see, kuidas panoraamil vanad ja uued hooned koos olid pildil. Et kui paar sammu kesklinna kõrghoonetest eemale astud, paistab kõik teistmoodi kohe.
Kiriku juures oli ka surnuaed. No nagu Euroopas tegelikult on.
Nagu nimigi ütleb (Settlers' Cemetery), on tegu linna algusaegadest pärit surnuaiaga. Vist oli suisa 18. sajandi lõpust kõige varasemad. Ehk siis nii kaugest ajast pärit, kui USA ajaloo puhul võimalik.
Jalutasin surnuaiast edasi. Ma ei tea, mis asi see siin pildil oli täpselt, aga ilus oli.
Võimalik, et tegu on on maskeeritud linnumajaga :D
Selline tühi purskkaev või tiik ol. Puhkasin sealsamas olevas pargis jalga natuke. Kuna kõht oli ka tühja võitu, siis läksin lähedalasuvasse poodi ja ostsin süüa.

Charlotte oli pühapäevaselt uimane. Või siis olid kõik kirikus... ei tea :D Või siis ongi siin rahulik. Igatahes, jalutasin edasi ja sattusin äärelinnataolisesse kanti.
Ja kuna tegu oli lihavõtetega, siis usinad meeleheitel koduperenaised kaunistavad ka oma aia vastavalt ära-
Mõnus piirkond, ilusad majad ja aiad. Ameerika ideaalidüll.
Patriootlikkuse tundemärgiks alati lehviv lipp. Vahel ma mõtlen, et Eestis võiks kah meie sinimustvalget rohkem lehvitada...
Ühe nurga tagant leidsin midagi ameerikale tüüpilist, mida ma pole veel suutnud pildile püüda. Nimelt see tüüpiline roadside motel. Filmides oleme ju kõik selliseid näinud. Ja nad eksisteerivad päriselt ka :D Selline... tagasihoidlik, igal toal oma sissepääs, auto pargid akna alla, odav.
Tundus, et sealt edasi midagi põnevat ei tule. Hakkasin mööda ühte teist peatänavat keskkoha poole tagasi jalutama.
Rahu ja vaikuse plats oli... selline roheline nurgake. Ja ägedad skulptuurid. Koaalad vedelevad ja ronivad puu otsas.
Vanemat tüüpi kirik. Ma ei suutnud seda välja mõelda, et kas need kaks torni peavadki ebasümmeetrilised olema või siis pigem on selle parempoolse ehitud pooleli jäänud kunagi.
Tundus, et keegi ei taha selles kohvikus teraapiat saada. Täitsa inimtühi oli.

Veel üks vanem kirik. Päris Euroopa tunne tuli peale... :D Kenad kõnniteed ja rohelus ja vanad kirikud. Päris ära petab.
See on raamatukogu esine. Ja päris äge lahendus oli postidele kirjanike tsitaadid panna peale.
Teatrihoone.
Charlotte'i mitte kõige kenam külg.
Erinevad transpordivõimalused Ameerikas. Noh, nende kolme vahel on ju sarnasused. Lihtsat punasel ja mustal on rohkem hobuseid. Kast on samamoodi taga.
Philadelphias ja New Yorkis sai päris palju nähtud neid hobukaarikuid. Küll aga nägin Charlotte's esimest korda head tehnilist lahendust, mis võimaldab hobusesõnniku tänavatelt eemal hoida. Nimelt  on hobusele taha riputatud (vankri ja hobuse vahele) lihtsalt öeldes sitakoguja. No siuke lahtise tasku moodi asi, mis siis kõik kokku kogub. Igati esteetiline ja linnasõbralik. Iseasi, mida hobune sellest arvab.
EDIT: tähelepanelik lugeja ja kohaviibinu nägi siukseid asju Manhattanil ja mujal ka. Kes käib pea laiali otsas ringi... :D
Nagu juuresolevalt pildilt näha, jõudsin uuesti keskväljakule. Sealt edasi liikusin siis järgmisesse ilmakaarde.
Urbanistlikke vaateid.
Samas liiga urbanistlik ka polnud, sest oli hoolitsetud linna kena ja kevadise väljanägemise eest.
Eks need suured majad vist pangahooned ja hotellid ja ärihooned olid. Kõigil ei olnud silti ka peal, et mis majaga tegu. Nii et jah, jään seletuse võlgu. Nägid kenad välja vähemalt.

Need ameerika tuletõrjeautod ja veoautod näevad tegelikult ägedamad välja kui need, mis Eestis või Eesti ümbruses näha. Neil siin ikka ägedad kandilised. Nagu vanaaegsed.
Leidsin ühe väikese pargi. Vaatamiseks pakuti selliseid hiiglaslikke raamatuid.
Edasi kõndides nägin maas selliseid asju. Ja kuskilt kostus mesilaste suminat ka. Kummaline.
Ja siis jõudsin purskkaevuni. Kahjuks see ei töötanud, aga ilmselt on seal lastel lahe mängida, kui see töötab.
Pargi vastas üle tee oli konverentsikeskus.
Jalutasin sealt kesklinna poole tagasi. Huvitav pargi moodi asi... Mingi arhitektuuriline moodustis. Koht, kus istuda ja elu üle järele mõelda.
See seal ülevalt peaks olema rongipeatus. Vinge lahendus ootepaviljoni jaoks, ma ütleks. Nagu äraspidised seened.
Sattusin bussijaama taha. Sealt avanes lagedam vaade kesklinnale.
Ühe nurga taga oli miski ostukeskus. Huvitav lahendus oli liikuv trepp, milel oli oma katusealune
Lõpuks jõudsin ringiga algusesse tagasi. Jallud olid täitsa vässud. Höhö.
Seega läksin läheduses asuvasse spordipubisse sööma.
Laes oli palju telekaid, kust näidati pesapalli ja korvpalli ja ameerika jalgpalli ja igat sorti võidusõite...
Vahepeal oli päike ka välja tulnud. Skulptuuri kaunistas kenasti.
Ega siis suurt miskit polnudki. Ootasin bussi, et rongijaama tagasi sõita. Rongisõit oli tore, sest ruumi oli palju nagu ennegi mainitud.
Vaade aknast
Tagaaia Ameerika.

Jõudsin õhtuks Greensborosse. Minu õnneks oli campusesse sõitev buss 15 mintsa hiljaks jäänud ehk sain ka peal hüpata. Järgmine oleks muidu tunni aja pärast tulnud ja ma oleks siis käega löönud ja taksoga läinud. Tõsine väss oli peal.
Kokkuvõttes oli tore nädalavahetus.
Miamit armastan, Charlotte oli lihtsalt nunnu.