Suuuviiii!!!!

Ooooo, täna oli 24 kraadi sooja. Ooooo.... Eestimaa juunikuu. Jumal tänatud, et ikka nädalavahetusel šoppamas käisin ja normaalsemaid riideid ostsin. Sest siin läheb suisa tuliseks. Homsest kuni nädalavahetuse lõpuni lubatakse 29 kraadi sooja päeval.

Käisin rongijaamas piletitel järel... homme lähen natuke seiklema. Eks tagasi tulles kirjutan.

Igatahes õhtu oli sume nagu mõni hiline maikuu või varane juunikuu õhtu. Kodune tunne tuli lausa peale.

Ja taevas läks ka sumedaks siniseks.

New York, 9.03

Viimasel päeval oli kavas praktilisi käike ja ka põnevaid tegevusi. 

Sõime hommikust Columbus Circle'l. Võtsime ümber nurga asuvast Dunkin Donutsist kohvi ja sõõrikut ja huvitava vahvli ja nautisime päikesepaistet.

Trump Tower ja Columbuse ausammas. Ameerika avastamise eest või nii.

Time Warner Center oli vist.

Trump Tower.

Taamal Central Park.

Siuke vahvel-burger oli. Juustu ja pihviga. Mis kõige kummalisem, maitses ka täiesti normaalselt :D

Esiteks käisime Chinatownis suveniire ostmas. Seal lihtsalt on odavam. Kui peatänavate ääres saad nt 3 t-särki 10 dollari eest, siis Chinatownis saab sama raha eest 2x rohkem. Ostsime turisti t-särke ja natuke muud nänni ka.

Lisaks oli meil vaja postkontoris käia. Need käigud tehtud, suundusime Guggenheimi. See asub Central Parki idaküljel, 5. avenüül.

Ehitis on ikka väg kihvt. Selline voolav kihiline muna justkui. Seest veel eriti, kuna keskel on suur tühimik ja korruselt korrusele saab liikuda spiraalis. 

Keskel põrandal toimus mingisugune... eee... performance vist. Olid vist mingid tantsijad, kes aegluubis midagi esitasid, aga ausalt öeldes nägi see välja nagu eelmäng. No tõesti. Aelesid seal põrandal. Üldiselt modernne tants meeldib mulle, aga sellisel kujul oli natuke imelik. Ehk see oligi eesmärk. Seda enam, et kui mööda Guggenheimi korruseid ülespool ronida, siis saad erinevatelt kõrgustelt vaadata seda.

Guggenheimis oli ka erinäitusi. Üks oli Anish Kapoori installatsioon nimega „Memory“ ehk Mälu. Tegu installatsiooniga, mida saab näha 3 eri punkist, aga mitte kuskilt ei näe sa seda tervikuna. Iseensest oli tegu suure õõnsa raudkobakaga (mingi 24 tonni vist kaalus). Ühest ruumist näed ühte jupikest. Teisest ruumist nägi natuke suuremat osa, mis jättis mulje justkui see kobakas hõljuks maapinna kohal. Teiselt korruselt nägi suurt musta avaust, kust sai kobaka sisse vaadata.

Üleval oli ka erinäitus Malevichi töödest. Tema viljeles ka abstraktset kunsti.

Üks näitus oli päris kihvt. Nimelt oli Guggenheimi aastapäeva puhul palutud paljudel kunstnikel üle maailma mõtiskleda selle tühimiku teemal, mis keset Guggenheimi oli. Ja siis olid erinevad projektid, et mida selle tühimikuga teha.

Veebist on võimalik vaadata, mis projekte esitati. Ümber jutustada on raske. Contemplating the Void Proposals.

Minu lemmikud olid Doug Aitken, Karin Sander, Luzinterruptus, group8 (Guggenheimi šokolaad :D), Amanta Levete Architects.

Pärast Guggenheimi jalutasime taaskord Central Parkis. Keset Central Parki on siuke mõnus veehoidla. No päris sürr ikka tegelt. Järv keset New Yorki :D

 Central Park on ikka ülimõnus koht... Hea rattaga sõita või joosta. Ja seda kõige keset New Yorki, mis üldiselt on ainult kõrgeid maju täis. Ilm oli ka super, nii et oli mõnus jalutada seal.

Sättisime ennast Alice Imedemaal kuju juurde. Seened ja muud tegelased. Huvitav. 

Siis puhkasime natuke hotellis, sest õhtul oli kavas... BROADWAY ja „Lõvikuningas“. Vaade teatri aknast oli muidugi vägev – otse Times Square’le. Lõvikuningas ise oli ka hea. Mulle meeldis see, kuidas inimesi oli kasutatud selliste elavate dekoratsioonidena nagu põõsad ja muru. (Pildid netist võetud, ise ei tohtinud teha).

Kostüümid olid väga leidlikud ja ilusad. Nt lõvidel olid maskid, mida nad said nö "alla lasta" näo ette, aga mis enamus ajast pea kohal olid. 

Osalt kasutati kostüüme, osalt inimesi, kes opereerisid nukke. 

 Siin siis hüaanid.

Kaelkirjakuid kujutati nii, et näitleja käis tokkide otsas neljal jalal. Ehk siis oli piisavalt kõrge ja koos kostüümiga ka kaelkirjaku moodi. Nii et need kaelkirjad piltide peal on ikka inimesed, mitte nukud.

 See Rafiki tegelaskuju oli väga äge... hästi välja mängitud, naljakas.

Kokku töötas kõik väga hästi tegelikult.

Samas ma ütleks, et noore Simba osatäitja laulmine oleks võinud nagu pingevabam olla... justkui punnitas liiga palju. Eks seal ole ernevad osatäitjad. See, kes

Lava oli multifunktsionaalne. No tõesti: mida iganes said kuskilt üles tõsta, seest välja libistada, mingid sooned, mida mööda vahepeal muru liikus või tuli kuskilt august jälle midagi välja. Ei tea, kas lava on algusest peale selline olnud või tehti sinna mõned augud juurde selle lavastuse jaoks.

Peale teatrit sõitsime metrooga ülespoole tagasi ja jalutasime natuke ringi. Kurb oli mõelda, et juba järgmisel päeval peab lahkuma... oehh. Meie hotelli lähistel avati just eelmisel päeval uus McDonalds, peenema nimega McCafe. Läksime võtsime sealt hilisõhtust einet (mingid kanawrapid olid täitsa okeid). Ausalt öeldes oli see sellise sisekujundusega, et ega ei ütleks, et McDonaldsis oled. Suht stiilne, värske ja noortepärane nägi välja. Ju see on siis osa mingist mainekujunduslikust ettevõtmisest.

Jalutasime hotelli tagasi, asjad olid pakitud... Ega ei jäänudki muud üle kui magama minna, sest hommikul tuli varem üles tulla, et lõuna poole suunduda.

Pildid

New Yorki pildid täies mahus on saadaval selles albumis. Siia pole mõtet kõiki laadida, kuna bloggeris võtab see meeletud ajad. Seal ka lihtsam vaadata. Lisan ka muud albumid varsti.

Tornaado otseülekanne

Mis meil siin ikka nii väga põnevat toimub... väike tornaado igasse päeva.

Täna oli muidu kergelt vihmane, aga mõistlik ilm. Nüüd õhtu poole sadas rohkem, müristas ja välgutas ka. Üks hetk, just enne, kui pidin trenni minema ja dušširuumis olin, siis Carina tuli ütles, et peame kõik trepikotta minema - tornaadohoiatus. No mu Firefoxi plugin oli mind juba enne teavitanud sellest. Ma väga tõsiselt ei võtnud, arvestades, mis õudusi siin lume tulekul kokku lubati, eksole.

Rahvas kogunes sinna trepikotta, mina jäin oma tuppa. Kontrollisin satelliidipilti ja kuulasin, mis õues toimub. No kui tornaado tuleks, siis ikka kuuleks ka seda ilmselt. Ei usu, et ta salaja akna taha tuleb ja BÖÖÖÖ!!! teeb. Natukese aja pärast läks rahvas oma tubadesse tagasi.

Lugesin rahulikult edasi, kui resident advisor käis ustele koputamas ja inimesi tagasi trepikotta ajamas. Jätkasin rahulikult lugemist. Ei ole ma mingi surmapõlgur. Kui ikka asjaks läinuks, oleks ma ka varju läinud.

Vaatasin lugemise vahele uudiseid. 29 kodu sai tornaado käes kannatada (a nende puumajade puhul ei imesta ka) ning mingi tehasehoone vms katusest rebis tüki välja. CNNi andmeil esines ka tuulepuhanguid kiirusega 70 miili/tunnis (üle 100km/h) ja kuskil olevat ka tennisepalli suurusi rahekamakaid tulnud.

Satelliidipildi järgi tabas suurem osa Greensboro lääneserva, kesksem osa ja meie campus jäi servaalale või üldse kõrvale.

Paarkümmend minutit tagasi lasti rahvas lõpuks tulema sealt. Mina lähen vist varsti magama ära. Ei ole sel nädalal hästi maganud. Kaalutlen küll, kas kõrvatroppe kasutada või ei... sest satelliidipilti vaadates näikse lõuna poolt Charlotte'st midagi veel tulevat... need alad on punased, kus on eriti palju vihma ja tuult. No eks näis.

Kallid tennised

Neile, kes ei uskunud, et mul New Yorgis ringikõndimisest tulid augud tennistesse. Siin nad on. Valge asi, mis august paistab on tald, see riie, mis tallaks on seespool.

Kallid tennised, kuigi teenisite mind vaid kaks kuud, oli töö hästi tehtud.

New York, 8.03

Esmaspäeva hommikul oli plaan teha korralikult turisti ehk minna vabadussammast vaatama. Piletid olid olemas juba, aga tõusime siiski vara, kuna tahtsime esimese raundiga laevale saada. 

Sõitsime ekspressliiniga jälle Manhattani lõunatippu ja sobitasime ennast sappa, kus juba üksjagu rahvast oli. Õnneks väga kaua ootama ei pidanud. Enne laevale minemist tuli jällegi turvakontroll läbida. Seekord oli see nagu lennujaamas, kus kõik metallasjad tuleb koos koti ja üleriietega kasti panna, mis siis läbi valgustatake. Ise aga lähed läbi metallidetektori. Nojah. Tõesti. Keegi ju ikka tahab teie kuju õhku lasta. Kindlasti on selleks ka lihtsamaid meetodeid kui turismilaevuke.

Seadsime end pinkidele laevalael ja õõtsusime mõnda aega, enne kui sõit lahti läks. 

Kaua see ei võtnud, kui möödusime kujust. Rahvas pildistas ohtralt, meie muidugi ka. 

Laevast saime maha ja siis sai kuju juurde jalutada. Need, kes lisaks maksid, said vist kuju juurde ronida ka üles. Me leidsime, et väljastpoolt on nagu rohkem mõtet seda vaadata kui seestpoolt. 

Igatahes tegime turistipilte. 

Leidsime jälle ühe digipeegliga ohvri, kes meist pilti oskaks teha meie kaameraga. Ta küsis, kust me oleme, ütlesin, et Eestist. Ta ütles, et ta on Rootsist, mille peale ma ütlesin „Hej! Hur är det?“ J Väike rootsi keel kulub ju ikka ära. Tegi meie pildid ära ja ütlesin „Tack!“ talle.

Kuju juurest sai päris hea vaate ja Manhattani lõunaosale ja üldse Manhattani skyline’le. Sõime banaani ja nautisime sooja ilma ja ootasime, kuniks järgmine praam tagasi läheb. Seal olid ka sellised vaatamiemasinad. Panid mündi sisse ja said 5 mintsa läbi suurenduse Manhattanit vaadata.

Üks linnuke vaatas kah meid seal.

Miss Liberty oli laevuke, mis meid Vabadussamba juurde viis.

Maabumise koha juures oli ka üks tore sildike... Ameeriklastele meeldivad jubedalt taolised sildid.

"Warning! Watch your step. Uneven pavement. Proceed at your own risk!" Vaba tõlge: vaata, kuhu astud. ebatasane sillutis. edasiliikumine omal vastutusel.

No mai tea, minu arust peab igal pool jalge ette vaatama, kui kuhugi lähed. Kui ma linnas ninuli käin, siis ma ei hakka ju linnavalitsust kohtusse kaebama... või äkki peaks? :D

Sama on ju nende kollaste jubinatega, mis pannakse põrandatele, kui neid pestud on. Ettevaatust, libe põrand. Eestis vist on inimestel mõistus ja nägemisorganid korras - näevad ise ka, et põrand on märg ja on siis ettevaatlikud.

Manhattanil tagasi, suundusime Century 21 poole. See on Financial Districtis, kohe WTC platsi juures asuv suur kaubamaja, kus müüakse allahindlusega disainerkaupa. Vaatasime ka moe pärast ringi, aga saime ka ühtteist. Väga kauaks ei viitsinud sinna jääda. Rahvast oli palju, õhku oli vähe ja üldse. Meil olid natuke teised suunad.

Suundusime Midtowni poole. 42nd Streetil shoppasin natuke postkaarte ja maandusime Bryant parkis, mis asub 42. tänaval mõne sammu kaugusel Times Square’st New York Public Library taga. 

Mõtlesime, et see park oleks sobiv oma lõunavõileiva söömiseks. Ilmselgelt arvasid seda ka ülejäänud paarsada inimest, kes selle pargi hõivanud olid. Kõikjal teede ääres oli väikesi rohelisi roolikesi ja lauakesi, mille ääres siis rohkem või vähem lipsustatud ja šikid mehed-naised omaenda lõunat sõid. Lõpuks istusime purskkaevu servale maha, kuna tundus, et tooli leida on suhteliselt lootusetu. 

Manustasime oma võileivad ja kirjutasin natuke postkaarte. Päike võttis ikka päris kõvasti. Hea ja soe oli.

Kui keha kinnitatud, jalutasime mööda 5. Avenüüd MoMA suunas (Museum of Modern Art ehk moodsa kunsti muuseum). 5. Avenüül oli palju rahvast ja eriti palju tüüpe, kes sulle mitut sorti lendlehti üritasid kätte suruda või mingeid CDsid maha müüa. Lisaks oli seal eriti suur kontsentratsioon väikseid lette, kust osta Pretzeleid (sakslane Carina muidugi ütleks, et need pole mingid pretzelid), hot doge, jooke... Seal toimetavad sellised tumedamad onud enamasti. Isiklikult ei julgeks nende käest midagi osta tegelikult.

5. avenüül on muidugi omaette vaatamisväärsus disainerkaupa müüvad poed või suured kaubamajad (nt Saks 5th Avenue).

Tee peale jäi ka Rockefeller center, mille ees inimesed rõõmsasti uisutasid. Leidsime muude lippude seast ka Eesti lipu üles. Elagu Eesti!

5. avenüül oli ka NBA pood, kus ohtralt kõikvõimalikku NBAga seotud sümboolikat. Soovi korral sai soetada mängijate originaalsärke, mida nad kannavad. Aga ka NBA sümboolikaga tasse ja klaase ja hiirematte ja mida iganes. Paar autogrammidega palli oli ka müügil.

5. avenüül oli ka selliseid vanemaid või vähemalt  vana väljanägemisega kirikuid. Ausalt öeldes tundusid nad natuke kohatud ja kontekstist  väljas olevat tänapäevases pildis. Aga siiski huvitav. Ja vaheldusrikkam ka.

Edasi tuvastasime MoMA asukoha. Seekord kotti ei kontrollitudki. MoMA esimesel korrusel oli filmikunst ja video installatsioonid. See oli tõsiselt huvitav kogemus. Üks installatsioon näiteks kasutas venekeelseid lõike või sõnu graafikas... Ilmselgelt oli minu/meie kogemus hoopis teine kui neil, kes seda vaatama tulid ja kes vene keelt sõnagi ei osanud. Ei oska väga täpselt kirjeldada, mida seal installatsioonidel kujutati, seda peab tõesti oma silmaga nägema. Aga väga huvitav oli.

Edasi vaatasime disaininäitust. Seal oli tõeliselt kihvte asju.

 Näiteks see hiina kunstniku looming. Pikendatud minivan. Meenutab natuke sajajalgset :D Sinna sai sisse ka ronida, kel soovi oli. See vaheosa oli kokku õmmeldud kasutatud riietest. Nii et keskkonnasäästlikkuse sõnum koos kunstilise kontseptsiooniga.

Ja ausalt öeldes jääb arusaamatuks, miks see geniaalne taldrikuga klaviatuur ei ole massiliselt meie kaubandusvõrgus saadaval. Sest et tänepäeva maailmas on ju multitasking eluks vajalik oskus ning kiire on ka nagunii ja kui saaks niiviisi korraga süüa ja trükkida - küll oleks aja kokkuhoid. :D

Väga armas punane auto oli.

Selle teadetetahvli kohta ma ei teadnudki, et see ka spetsiaalselt disainitud on. Aga vot ongi. Disain on tegelikult väga oluline osa uue toote juures. See, et mingi aparaat või muu tehniline lahendus funktsioneerib, ei ole edu alus. Kui see on hästi disainitud, siis on seda ka mugav kasutada ning see võib isegi funktsionaalsemaks muutuda. Minu arust vähemalt.

Selline huvitav lamp oli ka. Lambipirn on holograafiline kujutis hoopis ja valgus tuleb mujalt. Väga kihvt lahendus.

See asi peaks küll kõigile tuttav ette tulema. Mulle küll meenus lapsepõlvest taoline käru. Too oli pruun ja ega ma sinna eriti ei mahtunud, aga no ikka oli hea ümber maja kärutada. Ei teadnudki, et see kohe disainivärk on.

Kunstinäituse osas olid üleval Paul Jackson Pollocki maalid. Üks neist siis pildil. Suured imposantsed lõunded, paksult värviga kaetud. Selgelt on kasutatud ebakonventsionaalseid tehnikaid värvi lõuendile pritsides või visates või kuidas iganes.

Kahjuks selle töö autorit ei mäleta... silti ka üles ei pildistanud. Aga see külmkapiuks, mida näete, ongi päriselt. Et on see uks võetud ja pildile pandud. Mul tekkis küll tahtmine pidemest kinni võtta ja lahti tõmmata :D

Ja muidugi Andy Warholi kuulsad purgisupid. Sai ka oma silmaga ära nähtud see legendaarne teos. Täpselt sellise disainiga Campbell'si suppe võib siin vabalt poest leida. ega neil vist uue kujunduse peale tõesti raha kulutada vaja pole, sest see on niivõrd kuulus ja tuntud märk, et reklaam ja muu publicity on täitsa tasuta tulnud.

Teine Andy Warholi kuulus töö on Gold Marilyn Monroe.

Sellel pildil on suur ee... seinavaip, kus on peal 1000 maailma pikima jõe nimed ja nende pikkused.

Oli ka natuke sürrimaid asju... Nagu näiteks Flux boxes. Flux on kunstivool/kunstnike ühendus, sõna tuleb ladina keelest (flux tähendab "voolama"). Põhiliselt tegelevad nad erinevate kunstivormid või väljendusviiside vaheliste piiride hägustamisega, sestap kutsutakse seda ka intermediaks. Kuigi ma sellest asjast midagi väga ei tea, siis ilmselt saab tõmmata paralleeli sõnaga interdistsiplinaarsus, mis ka viitab piirid ületamisele. Flux box on üks fluxuse kunstiline töö, nii öelda. Pannakse kokku karbikesi ootamatu, naljaka, üllatava sisuga. Lugesin, et fluxus oli ka dadaismist mõjutatud. Ja see karbikeste tegemine viitab "tee-ise" ehk do-it-yourself mõttele. Karbikestesse võis kokku kombineerida sarnaseid esemeid või siis ideid, mis mingil moel seotud.

Selle pildistasin üles, kuna see väike karbike, mis siin esiplaanil on, sisaldas järgmisi asju: Holy shit from the diners at the Last Supper (Püha Sitt Püha õhtu söömaajal einestajatelt) ja Sweat from Lucifer from the heat of Hell (Lutsiferi higi põrgukuumuses). Mõned asjad olid veel, aga neid ei loe välja ja ei mäleta täpselt.

Selle modernse ja ma ütleks, et ka ameerikaliku taiese pildistasin üles mõistagi sõnamängupärast. Filoloog ju.

Van Gogh pikemaid kommentaare ei vaja, ma usun.

Matisse.

Kui enamasti pannakse kunstiteose juurde kasutatud materjalidena kirja eri sorti värve, lõuendit, pappi, plastikut jne, siis ühe puhul oli kasutatud ja ka tarkvara (Java, MySQL). Tegu oli puutetundliku ekraaniga, kuhu vajutades ilmus kellegi öeldud lause selle kohta, millist inimest ta oma ellu otsib. Taiese nimi oli „I Want You to Want Me“.

Kaks huvitavat graafilist teost olid tehtud selle põhjal, kuidas muudeti Wikipedias sõnade „abort“ ja „šokolaad“ kohta käivaid artikleid. Need sagedused olid graafikusse püütud ja välja prinditud. Internetist saab ka kunsti teha, nagu näha.

Lisaks oli palju tarbeesemeid, muuhulgas Aalto vaasid. Disaini osas oli ka Minox kaamera. Selline pooledi eesti-läti asi.

MoMAs oli üleval ka erinäitus Tim Burtoni loomingust. Tim Burton on olnud kunstiline tegija mitmete filmide juures (chocolate factory, batman, batmani tagasitulek, sweeney todd ja mitmed muud). Näitusel oli üleval palju palju joonistusi, mis tema käe all sündinud. Need olid küll fantastilised. Kõikvõimalikud fantaasiarikkad tegelased. Sellel näitusel oli pildistamine keelatud, nii et ei saanu pilti teha kahjuks. Aga üks joonistus oli väga andekas: üks paks roosa elevant oli istunud mingi tüübile, vaatas süütult üle õla ja mõttemullike elevantsi juures ütles „taa-taaa!!!“ Netist vast leiate tema joonistusi veel.

Näitusel oli ka filmides kasutatud esemeid. Nt Willie Wonka hambaklambrid, Catwomani kostüüm, Batmani maskid.

Pärast muuseumikülastust jalutasime mööda 5. Avenüüd. Eesmärk oli jõuda Empire State Buildingu juurde. Mingi hetk tundsin küll, et tolm krigiseb hamba all ja  hingetoru on heitgaase täis. Tihe liiklus, pole ka ime. Kui nüüd mõelda neile kirurgimaskides jaapani poistele, keda ma jaanuaris Tallinna lennujaamas nägin, siis nende puhul oli tegu liialdusega. Siin oleks seda tõesti rohkem vaja läinud.

Empire State Buildingule heitsime pilgu väljastpoolt. Sest liftiga ülesminek oleks maksnud 36 raha, ekspressliftiga 47 raha näkku. Natuke hullumeelne siiski. Nii rikas turist ma ka pole.

Õhtuks olid jälle jalad läbi. Ai ai. Puhkasime jalga hotellis ja käisime õhtul jalutamas. Jalutasime mööda Central Park Southi ehk tänavat, mis jookseb Central Parki lõuna külge pidi. 

Seal on mitmeid peeneid hotelle, kus igaühes on paraadvormis uksehoidja. Oleks tahtnud neist pilti teha. Ühe sain pildile, aga ta kohe läks minema ka. 

Iseenesest näevad nad ägedad välja. Central Park Southil on ka The Plaza (kes on näinud filmi Bride Wars, siis need neiud seal tahtsid abielluda The Plazas; „A June wedding in Plaza“ on selle unistuse nimi; kui ma nüüd õigesti mäletan, siis „The Great Gatsby’s“ nad ka passisid üks hetk mingis hotellis, kus toimus tseremoonia... ehk oli see ka Plaza; ning last but not least, filmis „Sweet Home Alabama“ pidi blondi kangelanna ning tema uue armastasue pulm toimuma The Plazas). Selline eriline koht siis.

 Siin siis Plaza ja nende uksehoidja.

Jõudsime otsapidi 5. Avenüüle. See jookseb mööda Central Parki idakülge. Seal nägime Apple’i esinduspoodi. 

Teadsin, et see seal on, aga ei olnud aimugi, et see õhtul veerand 11 ka lahti on :D Astusime sisse. Palju rahvast oli. Martinil oli nagunii plaan iPod soetada, hind on nagunii igal pool USAs sama (aint tax ehk käibemaks erineb) ja miks mitte teha seda siis New Yorkis, Apple’i esinduspoes 5. Avenüül.

 See pilt on tehtud poes sees. Tahtsin seda õuna pildistada. küsisin ka, et kas võib. ühe dtüübid ütlesid, pole probleemi. nii kui ma klõpsu tehtud sain, hüppas ligi naisterahvas ja ütles naeratades, et ära tee pilti. ma ütlesin, et mäh, lubati ju. ta ütles, et on mänedžer ja kes lubas pilti the.a ma ütlesin, et ei ütle :D ei hakka mina neid siis ära andma :D

Natuke maad edasi oli ka Tiffany pood. Naised teavad, mis see on, eksole :) Võib-olla mäletate ka filmi "Hommikusöök Tiffany juures"...

Mõningaid huvitavaid pilte veel. 

Vaikelu Diori ja prügikottidega.

Kui hilisemad õhtutunnid kätte jõuavad, siis täituvad Manhattani tänavate servad prügikottidega. Suht kole näeb välja. Ilmselt on põhjused pragmaatilised – seal pole ju ruumi kuskil maja taga, kuhu prügiauto sõitma mahuks. Nii pannaksegi kotid tänava äärde ja siis öösel korjab prügiauto need peale.

Nägin sellist kingsepa vaateakent, mis ütleb, et kingad parandatakse ära samal ajal, kui sa ootad. Ehk siis ekspressparandus ilmselt.