Maikuu Greensboros

Mis ma siis veel ära teha jõudsin...
Viisime Geoffi juuksurisse, kus ta sa uue ja ägeda soengu.

Peale seda käisime Hootersis söömas. Tegu ameerika sööki pakkuva restoraniga (burgerid, kanatiivad, barbeque jne). Konks on selles, et ettekandjad on saledad rinnakad ilusad tüdrukud. Et siis midagi ka meeste silmadele söögiks, peale mahuka kõhutäie liha. Mille peale mul tekib küsimus, et mida kuradit mina vaatama pean... Endal mul on rinnad olemas, mida soovi korral vahtida. Oijah.
Ja väidetavalt on tegu peresõbraliku restoraniga ja seal käiakse lastega ka ja puha. No midagi ülimalt riivatut ei toimu ja näha pole, aga siiski...
Otsisin illustreeriva pildi ka.

A-korviga sinna tööle ei võeta igatahes.

Muidu selline spordipubilaadne koht. Söök on täitsa hea ja portsud suured.

Seinal pilte Hooters girlidest ja üritustest. Väidetavalt pidi õhtuti showd ka saama.
Kinos käisin ka. Vaatasin "How to Train Your Dragon'it".
No 3D ja puha. Sellest küll aru ei saanud, miks viikingid šoti aktsendiga rääkisid :D Lugu oli muidugi klassikalistele ja klišeelikele vastandustele üles ehitatud. Samas lõpp oli isegi natuke huvitav, kuna nii poiss kui ka draakon olid vigased. Tavaliselt on ju ülimalt happy end.
Kooliasju sai ka tehtud. Ja siis kurvastatud, et see aeg hakkab otsa saama. Samas olime ikka rõõmsad ka.

Viimasel reedel, mille Greensboros veetsime, läksime kambaga kesklinna. Keegi teadis, et siis midagi ikka toimub.

Ilm oli väga mõnus ja soe. Päike õnneks ei kütnud, päeval oli ikka leitsak. Brr.

Kesklinnas oli mõnus bluusikontsert. Rahvas istus murul ja tšillis. Me ka pikutasime siis.

Oijahh. Kõik üritasid mitte väga kurvad olla.

Järgmine plaan oli kohvik Cheesecake by Alex, kus kellegi tuttav pidi džassi mängima. Suundusime sinna. Tundus, et Greensboros ikka vahepeal elu toimub ka :D Võtsime juustukooki ka (õigemini toorjuustukooki). Väga hea toorjuustukoogi koht on see... Mõnusalt rammus ja raske. Siin saab õiget juustukooki, peab ise ka seda tegma rohkem... aga raip, toorjuust on päris kallis Eestis.

Lõpuks jalutasime campuse poole tagasi. Kuna oli väga palav, siis tegime college martis peatuse ja ostsime külma õltsu. Ja istusime Carina toas ja rääkisime poole ööni juttu.


***
Kurat, Cold Stone'i jäätist jään ka igatsema. Vaarika ja sidruni sorbett on lihtsalt taevalik. Et jäätist sai ka vahepeal söödud.

Siis käisime IHOPis pannkooke söömas. Tylerrr oli väga näljane.

Ootame kooke.

Ja siis tulid maasika-banaanipannkoogid. Njämmmnjämm. Samas ei maitsenud need pannkoogid nagu enda tehtud... söökla omad on ka kuidagi imelikud. Sööklas nad ilmselt tegid mingist pulbrist ja vedelikust neid.

Tegelikult tuli Creppi igatsus peale. Kanasalat ja creppid.

Lõpuks sain ka orava pildile. Igal hommikul sööma minnes nägin neid, aga no enamasti ei olnud siis fotokat või kui oli, siis ei saanud piisavalt lähedale.

Eksam ja essee said tehtud kenasti, hinded ka korras. Viimane nädal möödus lahkumisettevalmistuste tähe all. Sai korra Chapel Hillis käidud (kirjutan hiljem) ja siis pakitudpakitudpakitud.
Ning siis oligi käes aeg süüa viimane hommikusöök meie armsas CAFis, viimane lõunasöök ja viimane õhtusöök. Õhtusöögile kogunesid kõik internationalid, kes sinna jäänud olid ja meid oli päris palju. Viimast korda istusime üheskoos. Tundus natuke uskumatu siiski... Et kas tõesti juba läbi. Alles see oli, kui me sööklas tuttavaid nägusid otsisime ja kõike süüa ei julgenud.

Tyler jäi ka veel õhtusöögile, aga siis sõitis temagi ära koju. Jäime mina ja Geoffrey järele. Mul olid asjad suuremas osas juba pakitud. Ainult mõned asjad veel. Mis siis ikka... tšillisime niisama siin ja seal, lobby's või kellegi ruumis. Üritasime jätkuvalt mitte väga kurvad olla.
Kella 9 ajal andsime oma ruumi üle. St võtme ja noh, näitasime ette, et pole seda vahepeal ümber ehitanud. Asjad jäid küll veel tuppa, kuna me pidime kell 5 lahkuma ja Brian, kes checkouti tegi, ei tahtnud kah poole öö ajal üles tõusta.
Mitmetes tubades toimusid lahkumispeod. Oijah... meil oli ka lõpuks täielik cryfest. Nutupidu. Mängisime veel circle of deathi ka natuke. Kuskil kella 2 ajal olin ma suht väsinud ja otsustasin, et magan ka ikka natuke. Siis tuli lõplikult hüvasti jätta paljudega... väga raske oli küll. Aga noh, kõik pisardasid, nii et jah...
Lõpuks läksin magama.
Aga noh, kõige toredam oli muidugi see, et ma magasin rõõmsalt sisse :D no ma olin lihtsalt niiiii väsinud. Õnneks me pidime Carinaga koos minema ja üks tema tuttav pidi meid autoga lennujaama viima. Carina juba asjatas oma hommikused asjatamised ära ja siis mõtles, et miks teises toas nii vaikne on :D Tuli kontrollima ja nägi, et ma lasen mõnusalt und. Nojah, siis ma panin 5 minutiga riidesse ja ütlesin toakaaslasele hüvasti ja tassisin kohvrid alla. Me olime muidugi varuga planeerinud ka, kontrollifriigid nagu me oleme :D Ja õnneks kell 5 hommikul suurt liiklust ka pole.

Jõudsime ilusti lennujaama, sõime hommikust... Ja siis pidin Carinaga ka hüvasti jätma.. oijah, minu naabritüdruk ja üks paremaid sõpru. Õnneks elab ta Frankfurdi lähedal, mis pole Eestis niiiiii kaugel, et sinna minna ei saaks. Nagu me üksteist lohutasime - vähemalt elame me mõlemad Euroopas :D
Lend Atlantasse võttis 45 minutit... Siis seal passisin ka tunnikese, jõin kohvi. Atlanta-Los Angelese lend oli üle bookitud ja siis otsiti vabatahtlikke, kes oleks tahtnud hilisem lennuga minna. Mina küll ei tahtnud see vabatahtlik olla... :D Aga noh, õnneks saime kõik lennukisse normaalselt ja ei hilinenud õhkutõusuga kuigi palju.
No lend oli 5 tundi või miskit... mängisin in-flight triviat ja võistlesin teiste reisijatega random küsimustele vastamisega. Üritasin tukkuda, sest olid nii paar tundi maganud. Aga ma ikka ei saa magada lennukis nii. Kojulennuks olen ennast varustanud igatahes (kaelapadi, silmakate ja kõrvatropid).

Los Angeleses oli ilus ilma ja uude elupaika sai sõita Cadillacis, kus mulle peeti loengut teemal "prantslased ei ole tänulikud kõige eest, mis me II maailmasõjas nende jaoks tegime ja demokraadid rikuvad meie riigi ära". Mõnedki lugejatest peaks selle teemaga tuttavad olema :D

Sai kontorist ka läbi astutud ja inimestega tutvutud. Ja õhtusööki söödud. Ja kell 10 ma vajusin täiesti ära juba.