Elust, olust

Eksam tehtud, alaku spring break (kevadvaheaeg). Blog läheb nüüd mõneks ajaks New Yorki, Baltimore'i ja Washingtoni lainele, kuna vaheajal tuleb ju ometigi võimalust kasutada ja ringi rännata. ei ole aimugi, kas järgmise nädala jooksul on aega kirjutada. Võib-olla tuleb kõik tagasivaates kirja panna.
Maha saan hõigata ainult programmi, et reedest kolmapäevani oleme NYCs, siis päevaks Baltimore'i ja neljapäeval Washingtoni. NYCs on plaanis teha ohtralt turisti, aga minna ka Broadway show'd vaatama. Nii et püsige lainel!

***

Viimastel päevadel ei ole saanud rahulikult sööklasse minna, sest söökla ees aatriumis on püsti hääletusboksid ja käib pidev agiteerimine. Tundub, et mingid üliõpilaskogu valimised või miskit. Eile läksin jälle sööma ja hõigati, et kas ma olen juba valinud.
Ütlesin, et ei ole ja ei hakka ka.
"Aga sa saad cupcake'i!!"

*rõve tõlkimatu sõim serbohorvaadi keeles minu peas*

Täna istusin Elliot University Centeris Starbucksi kõrval ja ajasin Kirsteniga juttu ameerika poliitilisest olukorrast ja ameeriklaste mõttemaailmast, kui juurde hüppas üks neiu. Et kas oleme hääletanud. Kirsten juba oli, ma teatasin, et kuna ma olen international student, siis mul on pohhui. Esiteks ma ei tunne ühtegi kandidaati, pole aimugi, kes nad on ja mis nad tahavad ja miks ma üldse kellegi poolt peaks hääletama. Ja hetkel pole mul aega tegeleda selle väljauurimisega. Neiu tutvustas, et tema on üks kandidaat, mille peale ma ütlesin, et mul on ikkagi ükskõik. Ma ei hakka hääletama ilma olukorda teadmata ning nagunii olen ma siit mõne kuu pärast läinud.
Neiu ütles, et tänud aususe eest ja läks minema.

Kirstenile selgitasin igaks juhuks eestlase ausust ja mittekeerutamist...

Einoh. Mingi cupcake'i eest ma oma häält EI müü.

Irooniline olukord oli siis, kui natuke hiljem neidsamu cupcake'e tasuta ära jagati, kuna neil oli vaja neist lahti saada.... Oijah. Poliitika iroonia seisneb selles, et seal on alati ülejääke...

Geoffiga teemat arutades ütles ta, et nii kurb kui see ka pole, siis riiklikel valimistel ilmselt osalekski rohkem inimesi, kui selle eest cupcake'i saaks.

Ei tundu üldse ulmeline väide, arvestades, kuidas paljud tegevused siinmail toiduga seotud on. Olgu tegemist mingi aruteluõhtuga, loenguga või mis iganes. Informatiivse emaili sabas on alati lause "Light refreshments will be served" (pakutakse kergeid suupisteid). Kes nüüd arvas, et pakutakse puuvilju, mahla ja vett - unistage edasi. Sel juhul saab alati limonaadi, browniesid või cupcake'e või magusaid bageleid. Vot sulle kergust.

***

Üks tähelepanek, mida pole jõudnud mainida - ühes loengus on paar kurti meil. Ja neile käivad igas loengus 2 viipekeeletõlki loengut tõlkimas. Kaks sellepärast, et nad vahetavad - üks ei jõua tervet aega tõlkida. Aga pean tunnistama, et Tartus pole küll sellist asja kohanud. Mis on üldse Eestis võimalused kõrghariduse omandamiseks loenguvormis, kui oled kurt? Kas üldse võimaldatakse sellist asja? Ma ei tea, kas seda tõlketeenust võimaldab ülikool, mõni stipendium, riik või peavad ise plekkima.
Väga tore igatahes, et neil selline võimalus on. Arutelus küll nad ei osale, aga eks see ole ilmselt natuke raskendatud niikuinii.

***

Paar päeva tagasi oli meil sööklas vendor fair ehk selline üritus, kus potentsiaalsed uute toitude pakkujad campuses tegid presentatsioone ja jagasid tasuta näidiseid (tudengid - tasuta söök!!!!! :D). Campuses on siin mitmeid tuntud firmasid, mis oma kaupa pakuvad (Taco Bell, Papa John's jne). Ülikool otsib vist juurde neid, kes tahaksid oma leti siin püsti lüüa.
Tegin ka tiiru lettide vahel. No oleks seal siis midagi süüa olnud. Oehh... Deep fried staff siin (muuhulgas cinnamon french fries ehk siis kaneelimaitselised friikartulid - magus JA rasvane) ja krõpsud seal ja (ilmselt pulbrist tehtud) muffinid ja rasvast tilkuv liha ja magusad limonaadid ja magustatud veed....

David  (Wales) oli prooviks võtnud mingit kanaliha. Aga see ei meenutanud kana. Siga meenutas rasvasuse ja maitse poolest :S

Temaga oli pikem arutelu teemal "ameeriklased eelistavad ehtsa puu- või juurvilja asemel juua vitaminiseeritud vett ja arvata, et küll nad said nüüd palju kasulikke vitamiine sealt, sest neil pole aega süüa teha, sest kogu vaba aeg läheb sõnumite saatmise ja Facebooki peale"... Mõnedki ameeriklased on mulle tunnistanud, et jah, söök tahabki harjumuspäraselt lihtsalt karbist suhu rännata, eelistatult võimalikult väikese vaevaga (loe: ostad karbi ja viskad mikrosse). No on nii harjunud... et karbist tuleb ja mujalt ei tulegi.

Ei ole vist mõtet väga pikka eepost kirjutada teemal, kuidas nende vitamiinide imendumisega on... ja et smuuti joomine pole just maailma parim idee, kuna see ei täida eriti kõhtu. Rahuldab magusavajaduse ja janu, aga ei kustuta nälga.

Oijah. Natuke õudne oli kuulda, kuidas üks tüdruk peale magustatud vee maitsemist kilkas, et "we need to get some of that" (peame seda endale muretsema). Jah, vahel ikka võib ju. A mitte iga päev. Magusatmagusat...

Limonaadist rääkides... eks siin sööklas oleks mõnel mu kolleegil paradiis :D automaadist tuleb lõpmatus koguses Dr Pepperit :D
Soda joomine on muidugi epideemiline siin, aga sellest olen rääkinud. Siinkohal peaks mainima, et Geoff (Liberaalne Ameeriklane :D) on praegu "võõrutusravil": ei tohi sodat juua. Ainult piima ja vett. Ja ta ütles, et jubeeee raske on. Ajab hulluks kohe. Nagu narkar :D

***

Elust-olust rääkides... pesupesemine on kohe palju mõnusam kui kodus :D Meil on siin pesuruum, kus on pesumasinad ja kuivatid. Et mitte liigselt jalavaeva raisata ja minna vaatama, kas mõni masin vaba on, lähed vaatad internetist, millised masinad on vabad ja kui ei ole vabu masinaid, siis millal saab.
Pesuruum

Paremal on pesumasinad ja vasakul on kuivatid. Kui masin on punane ja väriseb, siis on ta kasutuses. Kui hiirega masina peale liigud, siis näitab mitu minutit on jäänud :D
Samamoodi saab siis pärast arvutist vaadata, et kas on nüüd pesu valmis või ei. Kõik toimub reaalajas, nii et - shalalala :D

Pesu pesemiseks viskad asjad masinasse, ukse juures oleva kaardilugeja peal valid pesumasina numbri, tõmbad kaardi läbi, raha võetakse konto pealt maha (pesumasina kord on $0.75 ja kuivati kord $0.50), lähed paned pesuvaendi sisse ja valid programmi. Voila!
Pärast lähed tõstad pesu kuivatisse, kordad protseduuri (ilma pesuvahendita) ja pärast võtad kuiva pesu välja. Ei mingit tüütut restile riputamist :D

No okei, tegelikult on vist keskkonnasäästlikum ikka resti või nööri peal kuivatada pesu, kuna kuivati tsükkel on siin vähemalt pikem kui pesumasina oma (54 ja 38 minutit vastavalt). Aga oi kui mugav.Ma saan täitsa aru, miks neile siin need kuivatid meeldivad.
Ega meil siin poleks muud võimalust ka oma riideid kuivaks saada.

***
Egas midagi. Ootan roadtripi New Yorki ja loodan sealt ägedaid elamusi saada :) Eks näeb, kas jõuan enne veel kirjutada või kas ainet on. Kui ei, siis kuulmiseni New Yorkist!!