02 märts, 2010

Moonlight Paddle*

* pladistamine kuuvalgel

Tegelikult oli tegu hoopis kanuusõiduga kuuvalgel :) Ülikooli juures on selline väike asutus nagu Outdoors Adventures, mis korraldab (nagu nimigi näitab) seiklusi vabas looduses ja ei võta tudengitelt selle eest hingehinda. Panin end jaanuaris kirja mõnedele asjadele (teistest räägin siis, kui käes on :D) ja esimene jõudis kätte.

Ürituse nimi siis Moonlight Paddle. Ei midagi keerulist - lähed hulbid mõnusalt kanuuga järve peal, üritad mitte ümber minna ja naudid tähistaevast ja kuud ja vaatad õhku tõusvaid lennukeid. Tähistaevast algul nägime, siis läks täitsa pilve. Kuu kadus kah ära.

Sõitsime Lake Brandti äärde. Kes tahavad, saavad vaadata kaardilt. Punkt A on mu ühikas, punkt B on järv.
Phillips Hawkins Residence Hall - Lake Brandt

Päästevestid selga, helendavad pulgad aktiivseks (tuli murda neid, hakkasid siis helendama) ja kaela riputatud (nagu väiksed majakad :D), viled nööri otsa ja taskust välja (kui ümber lähed, siis tuli puhuda; Tomasz tegi nalja,et kui keegi ümber käib, siis saab Titanicut teha - kähiseva häälega "Jaaack, Jaaaaaack" hüüda (sest JAck oli meil seltskonnas) ja vilistada :D; võllanaljad, ma ütlen); kerge tehnikaõppus ja lükatigi meid kanuudes vette.
Meie toredad, natuke hüperaktiivsed ja valjuhäälsed (eestlase jaoks) ameeriklastest juhendajad.
 
Kanuud, milles järvele läksime. See kollane asi on kajakk, milles grupijuht ringi lasi vee peal.
 
Jack ja tema tüürinaine.
 
Minu paadis oli Tomasz tüürimees ja mina siis olin mootor. Kuigi tema tõmbas muidugi tugevamalt ja siis ma pidin "to the left, to the left" karjuma.
 
Et endast ka mingit pilti saada, andsin fotoka Jackile. Kõigepealt ta jamas 15 mintsa, sest ta ei saanud nupule pihta. No täiesti pime oli, ma ei imesta. Aga tema väidete kohaselt sellel fotokal ei olegi nuppe :D Me triivisime natuke eemale ja pidime tagasi tulema, et anda väike tutorial fotoka kasutamise osas. Ja no kui Jack lõpuks nupule pihta sai, oli mul käsi näo ees :D
 Katse 2. Poseerin pimeduses aeruga.
Ja veel Eesti-Poola meeskond.
 
Jack kaifimas meie hulpimist.
 
Vaadake selle kaardi pealt punkte A ja B. Alustasime Ast ja siis mööda järve kuni punkt Bni, kus oli sild.
Silla alt läksime ka läbi. Suht madal oli.
 
Postidest saime ka päris edukalt mööda.
 
Teiselpool silda kaugele ei läinud. Tegime hoopis sellist asja, et parkisime kanuud kõik kõrvuti. Need, kes olid kahes sisemises, hoidsid kanuusid üksteise küljes ja välimised (minul õnnestus olla) sõudsid kumbki vastassuunas ehk siis keerutasime :D tegime kanuukarusselli.

Kokku pargitud kanuud.
 
  
Niimoodi hoiti koos neid.

Kajakikutt hoidis asjade käigul üldiselt silma peal ja vaatas, et keegi kuskile järve avarustesse ära ei hulbiks.

 
Mingid haned ka häälitsesid järve peal.
Tegin endast kah mõne pildi - entusiasm on näost näha :D
 
Mulle meeldis see kanuutamine rahuliku vee peal. Algul mõtlesin, et mu käed külmuvad ära, kuna ma ei taibanud kindaid kaasa võtta. Kuigi soe ei olnud, paar kraadi üle nulli. Aga kui sai vee peale ja aerutama hakata, siis oli juba täitsa hea.
Mulle täitsa meeldis see, kui andsin aga hagu ja siis kanuu libises kiirelt üle vee. Tomasz ikka pidi manitsema, et ootaks teisi ka :D Algul kiskus vasakule, siis kiskus paremale, aga aja mööduda saime otse liikuma. Teistel oli ka täitsa okei, tundus nii.

Hulpisime rahulikult tagasi. Teel põrkasime mingi vees hulpiva puuga kokku. Tegime näo, et see on Lake Brandti koletis :D
Kanuust välja saades hakkas külm. Siis tundsin seda tuult ka rohkem.
Selline tore seiklus siis :) Mõnus oli hulpida. Valgetel Eesti suveöödel võiks ka selline asi päris tore olla.

2 kommentaari:

  1. See Tomasz satub sinuga väga tihti ühistele tegevustele .. ole ettevaatlik, äkki piirab.

    VastaKustuta
  2. rahu, ainult rahu. heal juhul kord nädalas satume sööklas kokku ja kord nädalas mõnele üritusele (sel ajal, kui mina õpin, on tema peol). mõnega satun isegi tihemini kokku :D aga igast detailist ma ka ei jaksa kirjutada.

    VastaKustuta