Ei midagi erilist

Lumi läind ja päike paistab. Vahelduseks päris meeldiv, kui ainult soojem oleks. Tuul kipub jahe olema.

Elu möödub olümpia- ja koolilainel. Olümpia vaatamine toimub sopcastide või online streamide abiga, sest ETV otseülekandeid või muid Euroopa kanaleid siin ju näha ei saa. Õnneks leidsin mingis rumeeniakeelse sopcasti, mis näitab eurospordi pilti. Mis siis, et jutt on arusaamatu, peaasi, et pilti näeb. USAs kannab NBC olümpiat üle ainult telekast. Meil siin on telekas olemas küll, mida vaadata, aga alati pole kindel, kas löögile saab. Esmaspäeval vaatasime Kristina sõitu (teise HElenaga), aga ameeriklased ikka ei saa aru, et keset murdmaasuusatamist EI OLE vaja teha vahelepõikeid, et näidata mingit lollakat lumelauavõistlust :D aga arusaadav ka, kuna see on koht, kus nemad üldse medaleid saavad. traditsioonilistel aladel pole nad nii tugevad (iluuisutamises natuke on).
Eile leidsin iluuisutamise vaatamiseks ESPNi ingliskeelse kommentaariga. Oh seda olümpiarõõmu, ma ütlen.

Laupäeval käisin südalinnas esimest korda. Sinna on umbes 20 mintsa jalutamist. Tegin pilte ka ja jõudsin järeldusele, et peaks ikka suurema mälukaardi ostma.

Orienteerusin kesklinna.

Natuke äärelinna arhitektuuri. Ikka tüüpilised puumajakesed... Igaühel peab olema mingi veranda, kus on toolid või kiik või kiiktoolid ja lauake; grill; või mingi muu staff.

 

  

See on mingi palvemajake või miskit.

 

 

Erinevad kreatiivsed aiakaunistusviisid.

 

 

  

  

Mõni uhkem maja ka sekka.

  

  

Taamal paistavad südalinna hooned... käputäis kõrghooneid on, aga mitte midagi erilist. Sest suuremas osas on Greensboro ikkagi suburbia.

 

  

Tee üleatmine on muidugi omaette katsumus kui üheski suunas ülekäigurada pole ja autod suurel kiirusel mööda vuhisevad. Õnneks polnud liiklus väga tihe.

 

Tee peale jäi juhuslikult ka paar ajaloolist kohta. Siin siis kodusõjaeelse North Carolina kuberneri kodu.

 

Linnasüdamele lähemale jõudes ma avastasin end keset kõikvõimalikke kohtuhooneid.

  

  

  

  

Tuttavad värvilised asjandused, kust saab ajalehti.

Tundub, et see The Rhinoceros Times on mingi kohalik ajaleht... Nägin seda mõnel pool. See ilmselt on nende peakorter.

 

Edasi tulid finantsasutuste uhked hooned. Nimed meelde ei jäänud, aga noh, välimusest saad juba aru, et tavalise majaga tegu ei ole :)

 

  

  

  

  

  

Möödusin täitsa juhuslikult ühest ajaloolisest kohast.Nimelt toimus 1. veebruaril 1960 Greensboros (praeguseks ajalooline) sit-in ehk siis rahumeelne protestiaktsioon, kus 4  "värvilist" üliõpilast läksid ja istusid valgetele mõeldud söögikohas. Nad tahtsid, et neid ka teenindataks, aga seda muidugi ei juhtunud. Segregatsioon ju. Tollase arutluskäigu kohaselt kedagi selle läbi ei ahistatud, rassid olid lihtsalt "eraldatud".

Nad käisid ja istusid seal mitme päeva jooksul ja nendega ühines veel palju neegreid, nii et lõpuks olid päris rahvamassid koos. Õnneks veriseks asi ei läinud, aga valged olid muidugi väga ärritatud.

Sel pildil on siis mälestustahvel selle sündmuse auks.

 

See aga on siis konkreetne koht, kus sündmus aset leidis - Woolworth'i lunch counter.

Veebruar on siin sel aastal "black history month", kuna ajaloolisest sündmusest täitus 60 aastat. 1. veebruaril oli miski marss ka sel puhul.

Natuke linnatänavat.

 

See on klubi Artistika.

 

 

 

 

Sellised informatiivsed sildid on siin üleval...

 

 

Kohalik ooperiteater.

Kohustuslik mehe kuju kah ikka. Miski kodusõjaaegne kindral oli vist.

Ja noh, pidin siis iseendast pilti tegema :)

Boonusena avastasin kesklinnas cheescake'i poe, kus müüdi ka teisi küpsetisi. Einoh, toorjuustukook läheb ju ikka loosi. Ja väga hea oli ka.

Sõin pärast sööklas hilist lõunat või varast õhtusööki ja poolakad olid väga väsinud, sest nad olid hommikul kella kuueni pidu pannud. Nojah, kui väga tahta, saaks siin end oimetuks pidutseda. Aga ei ole seda tahtmist. Hakkan vist vanaks jääma :)