Sünnipäeva eri

Sünnipäev algas juba päevake varem, kui Kerttu kaart kohale jõudis :) Aga sünnipäeva hommikul sain sööklas Steveni käest teada, et mul on crown birthday, kuna ma saan 24aastaseks 24. kuupäeval. Seda juhtub üks kord elus :)

Hommikul oli uni nagu ikka, läksin Starbucksi kohvi järele. Memo oli tööl ja sain personaal-Starbucksi (white chocolate mocha latte with raspberry syrup). Pühendusega ja puha :) Topsi viskasin minema, aga selle asjanduse hoian alles :)

Postkastist leidsin veel kaks kaarti Eestimaalt. Ja Cadbury võisin ka ümbrikust välja võtta... mmmm... karamelli cadbury.

Filoloogide kaardi pärast naermine võttis ka pisara välja. Maris, au ja kiitus sulle kaardi ostmise eest :D JA üldse, olete jätkuvalt väga loovad ja väga kallid. I'm gonna bang my bongo hard! :D

Sünnipäeva puhul oli eriti raske pilates ka. Mingil hetkel ühe külje peal olles ja end ühe käega üleval hoides varvaste peal (don't ask) oli küll tunne, et nüüd ma kukun, nüüd ma kukun. Päris valus oli ikka... oijah, ega see treener midagi lihtsamaks ei tee, mis siis, et sa tugevamaks saad järjest :D

Käisin loengus ka. Mul hakkab vaesest õppejõust kahju (jumalast kena mees on ka veel, rumeenlane :D), sest üks poiss istub talle esimesse ritta nina alla ja monopoliseerib eetriaja. Kuna ilmselt paljudele see kursus väga põnev ei tundu (no ei tea, miks me neid mõttetuid Derridasid ja asju loeme, täielik jura ju), siis nad muutuvad väga rahutuks, kui too poiss hakkab mingi detaili kallal hambaid teritama. Täna ta läks natuke liiga kaugele. Kui muidu rahvas hakkab nihelema, kui ta ei lase teemaga edasi minna (õppejõud on lihtsalt nii viisakas, et ta ei pane tal suud kinni), siis täna hakkas rahvas juba naerma ja keegi hõikas meeleheitlikult, et "this is ridiculous!" (see on naeruväärne). Ega ta vist ise väga aru ei saanud, et miski valesti on.. Õppejõud naeratas ja ütles, et peame vist edasi minema, "I'm getting bad vibes" (minuni jõuavad halvad võnked?! :D kuidas seda küll tõlkida).

Ma üritasin tõsist nägu teha, aga ajas ka vägisi naerma. Tore on see, et tal tundub huvi olevat asja vastu. Samas jääb lend lühikeseks, kuna ta jääb mingi väikse detaili taha kinni ja tahab seda tingimata ülejäänud klassi arvelt arutada õppejõuga. Teised tahavad pointi kätte saada ja vsjoo. Kahjuks tal selles mõttes empaatiavõimega on natuke jamasti. Ja kohati on ta märkused olnud ebakohased (Derridale pühendatud tunni lõpus hakkas ta tegema vahemärkusi CERNi projekti kohta (kus tema mingi sõber tegev on, ta ei saanud ju seda mainimata jätta)) ja midagi Hiina majanduse kohta). Ma vist isegi sain aru :D kuhu ta sihtis. Ütleme nii, et märklaua keskkohast oli see vääääga kaugel.

Eks saab näha. Oli väike grupitöö ja õppejõud tuli meie grupi juurde. Küsis, et kuidas sellel kursusel üldiselt läheb. Nojah, eks nad vaatasid kah üksteisele otsa, et "jah, kui seda poissi ei oleks.." Ma soovitasin tal mitte otsa vaadata tüübile :D silmsideme vältimine ju aitab üldiselt. Moraru ütles, et "ei, seda ei saa siin teha, seda võib Euroopas teha" :D tundsin end nagu tema kamraad. Meie kaks eurooplast ameeriklaste vastu, ajee.

Ega ma ka ei tea, mis aitaks... ehk ta peaks peale tundi rääkima temaga. Teemal "teised tahavad ka rääkida, aga sa ei anna võimalust". Samas ma ei tea täpselt, mis siin klassiruumis lubatud on ja mis mitte.

Peale tundi läksin sööklasse. Sattusin mitmete internationalidega ühte lauda. Arutasime tuberkuloosiküsimust (kirjutan sellest homme - hoiame pinget :D) ja Jack soovis üks hetk mulle õnne. Selle peale tegi Tamara 3 sekundiga nii, et terve laudkond tõusis püsti ja laulis "happy birthday to you". Oijah. Inimesed ikka oskavad mind punastama panna :D terve söökla ees tipptunnil. Aga armas oli.

Helena astus toast läbi ja tõi mulle üliarmsa kaardi... :) Carina tõi kaardi ja järjehoidja, millest ma puudust olen tundnud.

 

 

Õhtul hakkasid toimuma ettevalmistused. Oli plaan minna Tate St Coffee Shopi. Kutsed saatsin Facebookis laiali. Algul oli meid 5 ja hõivasime 2 lauda. Siis hakkas rahvast juurde voorima ja lauad-toolid kandusid meie juurde... :D Lõpuks oli vast paarkümmend inimest koos :)
Aleksandra tõi roosa nelgiõie, teised tõid kallistusi. Istusime niisama ja ajasime juttu, jõime veini ja kohvi. Paljud ei olnud selles kohas käinud veel, kuigi see on campuse serval kohe. aga neile meeldis :) Sellest kohast hakkan ma Tartus küll puudust tundma, päris tõsiselt.

 

 

Poolakaid saabus üks hetk juurde ja neil oli mulle kingitus ka - UNCG kruus kommidega. Ja nad laulsid poola keeles mulle. Oijah, nad olid ikka nii armsad. ausõna ma ei oodanud midagi sellist, nii et pidin siis pisara poetama selle peale... :)

Tšillisime kella 11ni, kui hakati kinni panema. Kuna on eksamite aeg, siis keegi ei tundnud endas rammu olevat, et Old Towni pubisse minna. Aga ei olnudki vaja. Väga-väga tore oli. Ühikas tegime väikest TB festi (homme seletan :P) ja läksime magama.

 

  

  

 

Kordaläinud sünnipäev oli :) Aitäh!!!

 

 

 Lille panin Tate St-lt kaasavõetud veinipudelisse. On stiilne küll.