Nad teavad, kus on Eesti!!! Ja eestlased on tõesti igal pool.

Reedel käisime Helenaga siinsamas campuse servas Tate Streetil asuvas coffee shopis. Selgus, et väga mõnus kohv. Väga kaugelt meenutas zavoodi, aga selline viisakas kohvivariant. Kuuldavasti pidid seal olema scrabble wednesdays, nii et peaks mõnikord minema ja mängima sõnamängu :D Lisaks on seintel kunstnike töid ja vahepeal vist pidid mingid jazzi artistid esinema.

Karta on, et hakkame seal tihedalt käima... et campusest natuke välja saaks. Ja koht on hubane ka.

Eile juhtus seal selline tore lugu veel. Tellisime parasjagu oma kohvisid ja vahetasime paar sõna eesti keeles ka omavahel. Ja siis üks tüüp astus meie juurde ja küsis "Kuidas läheb?" eesti keeles :D


Meil oli kerge hämming muidugi. aga selgus, et tüüp oli 8 aastat tagasi Tartus õppinud, sama vahetusprogrammi raames, millega meie siin oleme. Ütles, et igatseb hapukoort ja A. Le Coqi :D Ja borš olevat ka talle väga meeldinud. Rääkisime päris pikalt juttu. Ta oli Eestis ikka ringi ka käinud, nii et oli näinud Võrumaad ja Piusal käinud, Pärnus ja Saaremaal. Tallinn talle eriti ei meeldinud :D

Andis meile oma numbri ja meiliaadressi ja lubas meid euroopalikesse kohtadesse sööma viia, mida siin Greensboros vist ka olema pidi kuskil.

Mõned pildid sellest kohast.

 

  

  

 

***
Neljapäeval käisin Rec Centeris, et pilatesele juurde maksta, kuna tahan sinna 2 korda nädalas minna. Infolaua tädi küsis nime vaadates, et kust ma pärit olen. Kuuldes, et olen Eestist läks ta ähmi täis ja ütles, et tema parim sõbranna on eestlane. Tolle naise vanemad on eestlased, tema vanem õde ja vend on Eestis sündinud, tema aga siin juba. Infotädi teadis veel rääkida, et Greensboros pidavat olema kuskil 25-30 eesti peret. Päris palju. Andsin numbri ja meiliaadressi, eks näeb, kas võetakse ühendust.

Poleks uskunud, et siin ka koged, et maailm on väike. Aga näed, on küll.