Aga pärast seda vajusin ma juba unne. Eesti aja järgi oli siis juba kell 5 hommikul, nii et pole ka ime. Greensboro lennujaamas tervitasid mind ülikoolist mõned neiud, kes tahtsin kohe pilte hakata klõpsima. Nende heameeleks poseerisin kohvri lindilt haaramise asendis. Kohe selgus ka reisi esimene jama (ja seda siis lõpp-punktis): nimelt mu kohvri sanga ei saa enam välja tõmmata, et seda järele vedada. Ja see juhtus nüüd viimase lennuga. Jumal teab, mis nad sellega tegid seal. Ma mingi päev helistan US Airwaysi ja küsin, et noh, mis ma siis nüüd teen, eksole. Uhiuus kohver ju...
Igatahes, siis pandi meid koos teise vahetusüliõpilasega (Carlo, pärit Tšiilist) takso peale ja saime hostelisse. Checkisin ennast sisse, jõudsin oma tuppa ja helistasin Helenale ka (teine eesti tüdruk, kes siin on). Tuba oli täitsa enam-vähem, ainult et külm oli. Helena juba teadis, kuidas radiaator töötab, nii et panime selle huugama. Siis aga selgus, et suitsuandur seinal ei kavatsegi piiksumist lõpetada.
Helistasin alla vastuvõttu, et äkki nad teevad midagi sellega. Aga onu väitis, et ta ei saa praegu üles tulla ja lauda tühjaks jätta. Lõpuks siis kolisin paar tuba edasi uude tuppa ja sain magama minna. Siiski pidasin veel võitlust radiaatoriga. Et tuba soojaks kütta, tuli ikka põhja lükata, aga oi, millist lärmi see tegi. Õudne. No natuke aega pidasin vastu, aga mõtlesin, et tahaks magada... Lülitasin välja. Aga mingi hetk hakkas külm ja siis ma korjasin oma mõnus hommikumantli kohvrist ja lükkasin radika ka sisse. Jäin õnneks magama, kuid mõne tunni pärast ärkasin, sest no palav oli. Lülitasin jälle välja radika ja magasin edasi... Kohaliku aja järgi pool 9 enam ei suutnud rohkem magada ja tõusin üles.
Hommikusöök hostelis oli kirjade järgi "continental breakfast". Noooojah. Minu ettekujutus continental breakfastist oli küll teine natuke... sest seal oli saadaval röstsai, marmelaad, mitut sorti donutsid, helbeid (lisaks maisirõngad, mis olid värvilised) ja piima ning mahla ja kohvi. Helenaga vaatasime, et helbed piimaga käivad küll ja piim maitses ka normaalne õnneks. Seega saab seda siin ikka juua.
Tuba oli selline.
Pakkisime toas asjad kokku ja läksime alla transporti ootama. Õnneks ei pidanud väga kaua ootama ja saime siis campusesse kohale. Selles hostelis oli ka teisi välisüliõpilasi juba: 2 olid Austraaliast, 1 Tšiilist, 1 Ühendkuningriikidest. Siia peaks kokku tulema päris kirju seltskond lõpuks.
Kohale jõudes tuli siis teha esialgne nö checkin ja saime kätte padjad-tekid selleks nädalaks. Tuba on mul 4. korrusel, aga see pole kuigi kõrgel, sest 2 alumist korrust on vist hästi madalad. Ma teen toast ka pilte varsti, aga mitte enne, kui olen ennast ka sisse seadnud siia. Toanaaber on Danielle, temaga suhtlesn juba enne virtuaalsel teel. Aga tema pool toast on küll jube sassis. No elame-näeme, ma katsun head eeskuju anda :D
Kapp on ka olemas riiete jaoks, üks kummut, tool, laud. Eelmine elanik on mulle lahkelt laualambi ka jätnud. Eks näeb, kui saab homme Wal-Martis käia ja asju osta, siis on vast veel kodusem.
Käisime korra campuse kohvikus söömas. Suutsime leida endale caesari salati, kus oli värsket ka sees, nii et burksi saime vältida seekord.
Eestlasena on muidugi vahepeal natuke raske reageerida teatud olukordadele, sest meil üldiselt neid nii palju ju ei esine... Läksime söögi eest tasuma ja kassas olnud afroameeriklasest neiu teatas esimese asjana, et talle meeldib mu käekott :D oijah, peab õppima, kuidas hakkama saada, kui keegi täiesti lambist selliseid asju ütleb.
Praegu olen ühikatoas ja naudin internetti. Mul oli kaabel enne kaasas, mis oli hea, aga nüüd selgus, et see on natuke liiga lühike, kuna modem on mu toanaabri poolses seinas... no eks ma siis ostan homme uue, mis seal ikka.
Unit uleb ka praegu peale, sest Eestis saab praegu kell 12 ja oleks hea põhku pugeda... siiski lähen sinna õhtusele social eventile oma pitsalõiku sööma, näeks näod ära. Aga pärast seda vist läheks küll magama, sest peaks puhkama. Reis oli pikk.
Teile siis head ööd ja mulle head õhtu jätku :)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar