Õhtul pakuti pitsat ja samal ajal saabus veel üliõpilasi. Äkki sadasid sisse 7 süsimusta neegripoissi :D kes kõik hakkasid kätt suruma ja ennast tutvustama. Me Helenaga vapralt teretasime vastu.
Toimus üldine sotsialiseerumine. Pikemalt sai räägitud ühe Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit poisiga, kelle nimi oli Steve. Selle riigiga on meil sama ajavahe, nii et olime suht ühepalju jet lagged. Tema aktsent on õnneks lihtsasti mõistetav. Aga kahe austraalia poisi aktsendiga on mul küll probleeme. Mida iganes nad nende häälikutega seal teevad, vahepeal ei saa ikka mitte midagi aru. A teised poisid UKst saavad vist probleemideta aru :D
Umbes kella 8 paiku õhtul sai mul jaks otsa, sest siis oli eesti aja järgi kell 3 öösel ja läksin ära magama. Õnneks sain magada küll, aga umbes poole 5 paiku läks uni ära. Päeval teistega vesteldes selgus, et neid oli mitmeid, kes sel ajal üles ärkasid. Steve kommenteeris, et päris naljakas... igas toas keegi ärkab üles ja vahib ringi :D
Hommikul oli meil infoüritus, kus räägiti praktilistest küsimustest, pangakonto avamisest ja muudest asjadest. Soovi korral on sin võimalik teha konto kohalikku Wachovia panka. Ma jätan selle ilmselt vahele, kuna selleks, et sinna raha peale panna, peaksin ju tegema rahvusvahelisi ülekandeid ja see maksab siiski päris palju. Kuna krediitkaardid on olemas, siis ei ole tõesti vahet... parem kasutan neid ja kannan neile raha peale.
Järgmiseks jalutasime majja, kus on meie isiklik P.O. Box. Nii et kui keegi tunneb vastupandamatut vajadust mulle tigupostis kiri saata (mis oleks väga armas), siis aadressiks on
4218 UNCG Station
Greensboro NC 27413
Siia saab pakke ka saata ja puha, nii et ootan Kalevi šokolaadi jne :P
Igatahes, meil kõigil puudus varasem kogemus taoliste postkastidega, nii et seda süsteemi nähes oli kõigil alguses suu lahti. Nii, et oma kastikest lahti teha, pead sa keerama nuppu 4 korda vasakule, siis keerad esimese numbri peale. Siis keerad nuppu paremale, kuni möödud esimesest numbrist ühe korra ja teise korraga peatud järgmisel numbril. Siis keerad vasakule ja peatud kolmandal numbril ja siis keerad paremale, et ust avada. Täitsa ajukepp oli esimene kord, aga sain vist nipile pihta. Õnneks anti meile kaardike koos juhiste ja numbritega, nii eks siis tuleb manuaali lugeda, kui meelest läheb :)
Täna saime ka esimest korda einestada The CAFs (jah, see on CAF, mitte CAFE), mis on siis põhiline söökla siin. Olin meeldivalt üllatunud, et on ka palju värsket ja rohelist salatit saada. Kirsstomatite üle oli eriti hea meel - need on head ja magusad, aga Eestis kipuvad nad kallid olema. Siin aga tõsta, palju tahad. Seda muidugi ei tea, palju see valik erineb, aga selles sööklas saan ma tasuta süüa, nii et pole viga. Vahel saab siis mujale ka minna, sest mu SpartanCardil (sinne üliõpilaspilet, mil on veel palju funktsioone) on ka declining balance ehk teatud summa, mille eest ma saan teistes kohvikutes einestada.
Võtsin pastat ja valget kastet, hunniku salatit, cheddarit, tomatit.... Ja piim on siin jätkuvalt hea. Samas lauas oli meiega 2 soomlast, nemad jõid ka piima :D kohe näha, et põhjamaalased. Söögi üle ei saanud kurta, täitsa meeldiv. Steve'iga proovisime magustoitu ka ehk siis tükikese browniet ja mingit müsliasja. Nägin seal neid cupcake'e ka, aga otsustasime, et jätame järgmiseks korraks :D
Aga välja näeb selline:
Igatahes, nälga ei jää ja saab värsket süüa. Musta leivaga on vist asjad natuke kehvad, aga võib-olla poes on midagi.
***
Õhtune Wal-Marti trip oli ülimalt väsitav. See on lihtsalt niiiiiii suur pood ja kui sa ei tea, kus kõik on, siis jooksed ennast hulluks mööda poodi. Õnneks sain enamiku vajalikust kraamist kätte: teki, prügikorvi, kaustikud, rätikud, selle ülemineku pistiku jne. Lõpuks oli kopp tõsiselt ees juba ja ma läksin lihtsalt kassasse.
Üks hea asi, mille avastasin ja mida Eestis ammu müüdi, kuid enam mitte, on see Hershey'se valge šokolaad. šokolaadiküpsistega Lapsepõlvest on sellest väga head mälestused ja nostalgia mõttes ostsin selle. Süüa pole veel jõudnud, aga vähemalt on olemas.
Üks asi, mis ei olnud minu arust väga loogiline oli see, et asjad pakiti kõik enam-vähem ühe või kahe kaupa väikestesse kilekottidesse. Lõpuks oli mul 6 kilekotti, suur tekk ja prügikast, eksole. Eestis on ikka võimalik suurtesse kottidesse panna ja neid normaalselt tassida. See süsteem on ilmselt seepärast siin, et kes siis ikka käe otsas koju tassib midagi... :)
Õhtul pakkisin asju lahti, sest sain ka puhastuslapid. Ei tea, minu arust siinsed toad nüüd niiii puhtad ei ole... Aga eks ma teen nüüd oma toakaaslasega ka juttu sellest, et millal ja kuidas koristame ja et ta võiks oma poole siiski korras hoida.
Panin pilte ka seinale, nii et mul tuleb selline pildiposter :)
Siin ka mõned pildid campusest.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar