19 jaanuar, 2010

esimene koolipäev

Hommikul käisin korra jooksmas, aga kuna siin eriti kuskile joosta pole, siis ei tea, kas seda konkreetselt proovin. Tahaks pargis joosta, mitte betooni peal. Ühika taga oli mingi võsa, kus paar rajakest, aga see pole piisav.
Tegin tööd ka natuke, et asjadel silma peal hoida ja läksin siis esimesse loengusse (20.sajandi ameerika kirjandus). Teadsin, et peaks kõrge taseme aine olema (esimene number kursuse ees näitab taset, sel kursusel on see 733; näiteks bakakursused on 301). Siis tuli välja, et pooled olid magõppe üliõpilased ja pooled doktoriõppe omad. Võttis jala natuke värisema algul. Kursuse nõudmised pole ka mingi joy ride just... Osavõtt annab 20% ehk tuleb suud lahti teha. Igaks nädalaks on raamat pluss teoreetilisi tekste vist ka. Semestri jooksul tuleb esitada 3 raamatu kohta report (500-700) sõna ja lõpuks tuleb kirjutada term paper 18-20 lk. Kõige pikem paper, mis ma oma elus kirjutanud olen, on bakatöö ja see on sinna lähedusse...

Selge see, et see saab raske kursus olema, aga ma ei saa sellest taganeda ka, kuna muidu võib stipendiumiga jamaks minna natuke. Samas on see paras väljakutse ning ma arvan, et ma õpin sellest lõpuks päris palju. Tuleb rohkem pingutada ja tubli olla. Järgmiseks nädalaks siis 350 lk lugeda. Jee.

Käisime Sumini, Helena, Carina ja Jackiga õhtust söömas. Söögi üle ei saa kurta, kui teha ise häid valikuid. Kurb on see, et ega mul peale piima ja vee midagi muud juua pole. Siinsed mahlad on minu arust puhas kontsentraat. Mina ei tea, kuidas nad seda juua saavad. Ma saan seda niinimetatud mahla juua ainult lahjendatult ja seda kuskil suhtega 1:4. Aga pole viga.

Sööklas ma iga kord vaatan nende cupcake'e, aga need näevad jätkuvalt hirmutavad välja - sinise ja oranži kreemiga on need. Ja mul on ikka eestlase kasvatus ehk et söögi minema viskamine on tabu. Kuid ma tean juba ette, et sellest suudaks ilmselt mõned ampsud süüa. Ma ei suuda isegi tervet küpsist siin ära süüa, sest see on liiga magus ja liiga suur. Seega on valida, kas üldse mitte süüa või pool minema visata.

Peab siiski mainima ühte head asja - ilmselt söön ma siin ära rohkem kirsstomateid ja värsket salatit kui oma senise elu jooksul kokku. Siin saab seda võtta nii palju kui tahad iga toidukorra juurde. Eestis on salat kallis ja kirsstomatid ka kallid. Eks seda hakkan taga igatsema, kui tagasi olen.

Ega midagi. Homme on teine kursus, eks näeb, mis seal toimub. Praegu tükib uni silma, nii et lähen ära magama. Teile aga head varahommikut :)

2 kommentaari:

  1. ära räägi nendest kirsstomatitest kogu aeg, sihhuukene isu tuleb peale :P (Helen kirjutab Risto Google account'i alt)

    VastaKustuta
  2. muig... no eks ma ikka tähtsatest asjadest räägin :D

    VastaKustuta