American Bowling, American Hospitality and Salsa Saturday

Eile käisime bowlingut mängimas suures bowlingusaalis. Ega muud väga teistmoodi polegi kui Eestis (pallid on värvilised ja veerevad jne), aga radu oli palju rohkem, kui neis kohtades, kus ma tavaliselt mänginud olen. Mulle tundus ka, et rajad olid natuke paremad, kui Eestis. Viimati ma mängisin Forseliuse bowlingus ja seal olid küll kuidagi kehvad rajad.

Päris läbi võttis ja üle pooleteise tunni ei jaksanudki mängida, kuna meid oli 2 ja 3 mängus. Siin siis ka stiilinäide (ja see punane pallike on muidugi teisel rajal, eksole :D)

Vasakult: Helena (Eesti), Magdalena (Poola), mina, Carina (Saksamaa), Terhi (Soome), Tomasz (Poola).

Tagasi jõudes käisime kiirelt söömas, sest õhtul oli plaanis minna Piedmont International Fellowshipi koosviibimisele. Need on põhimõtteliselt kohalikud vabatahtlikud, kes korraldavad heategevuslikke üritusi enda kodudes. Nii et enamikul meist oli esimest korda võimalus viibida klassikalises ameerika eeslinna kodus. Ausõna, mul oli tunne nagu oleksin filmis või TV seriaalis (a la Desperate Housewives). Selliseid maju olen ma ainult telekast näinud, nii et päris kummaline, aga ka huvitav oli viibida sellises kohas.

Siin mõned pildid, mis oma seebikaga tegin. Natuke ähmased on, kuna ma ei tahtnud välku kasutada, aga vast saate aimu.

 

 

 

 

 

 

 

Ja nüüd maiuspala ehk 1929. aasta Ford, mis maja garaažis oli.

Igatahes väga tore kogemus oli, kuna tõepoolest, millal muidu sellisesse kohta satuks.

Magusaid asju proovisin ka, aga noh, üle paari ampsu ei suutnud millesti võtta, kuna kõik oli jõhkralt magus.

Tagasi jõudes selgus, et 15 minuti pärast on minek salsaklubisse. Ei mingit nalja, minek! Et siis enne kui kool algab, tuleb kõvasti sotsialiseeruda.

Salsaklubi Artistika asub kesklinnas, seega kõigepealt helistati taksod kohale. Ilm oli kah juba pooleldi sajuseks pööranud, nii et kõndida ei oleks väga tahtnud ka, eriti kingadega. Kuna osa inimesi tuli veel taksodega järele, siis ootasime klubi ees üle tee asuva esoteerika poe ees. Huvitaval kombel elas selle vaateaknal üks sabata kass, kellest mul õnnestus ka paar pilti teha.

 

Salsaklubis oli palju rahvast ja lõugas latiinomuusika ning külmad põhjamaalased nagu eestlased, sakslased ja soomlased vedasid end ka tantsupõrandale kohe. Ma ütleks, et meie soomlased siin on päris kuumad :D Nii Tapsa (poiss) kui Terhi (tüdruk).

Esimese tantsu tegin tšiili tüdruku Tamaraga, kes mulle kiirkursuse andis. Jäi päris rahule nii et ülejäänud õhtu üritasin juba ise hakkama saada. Meie internationalide seltskond tantsis enamasti omavahel, aga siis imbusid lähedusse ka lühikesed latiinomehed (kellele isegi mina ülevalt alla vaatan :D), kes kõiki tantsitada tahtsid. No me siis üritasime midagi teha, et nad väga kurvad poleks.

Päris kihvt oli vaadata neid, kes päriselt ka oskasid tantsida. Tundub selline asi, mida võiks rohkem proovida. Täna Tamara ütles, et jaa, esimene kord oli päris hea, aga saad ju meiega (ehk ülejäänud tšiillaste, mehhiklaste ja hispaanlastega) iga laupäev salsaklubis käia :D

Mõne tunni pärast hakkasid jalad valutama ja otsustasime, et aitab küll, jalutuks ka jääda ei taha. Nii et jätsime latiinimehed kus seda ja teist, võtsime Tapsa kaasa ja läksime tagasi campusesse.