15.01: vaimustus ei lahtu veel, ei ei...

Ma ütlen, eestlasele on õnneks vähe vaja (peale musta leiva). Päikesepaiste, mis sunnib tuuleka pealt ära võtma ja silmi kissitama, on tõeliselt mõnus ja endorfiini muudkui tuleb. Kujutan juba ette, kui mõnus siin on, kui kõik on roheline ja võib kuskile murule pikali visata ja raamatut lugeda. Muidugi, päikeseprillid tuleb osta. Selle peale enne siiatulekut ei tulnud muidugi. Kuid päike on ere, nii et shade'd kuluvad marjaks ära.

Eile käisime Friendly Centeris, mis on suur ostukeskus. Suure osa ajast veetsime telefoni- ja tehnikapoes, et leida endale sobiv telefon. Kahjuks ei saanud lõpuks midagi. Kui keegi arvab, et USAs on lihtne poodi sisse jalutada ja paluda üks ettemaksuga kõnekaart endale, siis see inimene eksib rängalt. Esiteks, selleks, et taolist kõnekaarti saada, pead sa minema konkreetse firma esindusse. Kuna meil siin endal autot ei ole, siis oleme käteta ja jalgadeta abitud tudengid. Keegi võiks meid ikka viia, aga noh, tülikas. Teiseks, sellise kaardi soetamine on kulukam, kuna siis on kõneminuti hind palju kallim. No ja seda me parem üldse ei maini, et kui sa siin helistad, siis maksad, ja kui kõne vastu võtad, maksad selle eest ka.

Eurooplased ei oskagi muud öelda, kui et stupid!!!!! Nõme.

Lahendus? Ostad telefoni lihtsalt ja sellega saad siis mingi kaardi (mõnel telefonil isegi pole seda), mida saad laadida. Need paketid on muidugi väga odavad tegelikult. On täiesti võimalik saada $30 eest telefon ja $10 eest kõneaega. Ehk siis telefon maksab 200 krooni. Või siis $30 maksev telefon. Siinsete standardite järgi ei maksa see midagi ja ega ka eesti standardite järgi ei maksaks see midagi.

Siiani pole me veel telefoni saanud, aga katsume selle homme kätte saada. Me teame, et on olemas ühe firma telefonid, millega on võrgu sees kõned tasuta. Ja eks me siin üksteisele enamuses helistame.

Saksa tüdruk Carina, kes ühtede ameeriklastega korra veel Wal-Martis käis, oli nii lahke ja tõi mulle voodilinad ka, nii et olen nüüd varustatud selles osas.

***

Täna oli natuke rahulikum päev, aga ikkagi oli palju infot, nii et nüüd oleme ikkagi surmväsinud... ja kell on kohaliku aja järgi ainult 7 õhtul. Kuidagi vara veel põhku pugeda.

Hommikul tutvustati meile erinevaid võimalusi, kuidas meelt lahutada ja aega veeta ja milliseid tegevusi korraldatakse. Kadedus tuleb peale küll jah... Erinevad võimalused, kuidas ameeriklastega lähemalt tuttavaks saada ehk on võimalik leida endale pere, kellega lähemalt suhelda. Siis on siin selline asi nagu outdoors adventures. Nemad korraldava kayakimatku ja koopamatku ja igasuguseid asju North Carolina piires. Kõige vingem asi, mida nad mais teevad, on matk Grand Canyonis koos kanuutamisega... Oehh. See maksab $900 muidugi, aga selle sees on lennupiletid, varustus, toitlustus... kõik. Hind on jah krõbe, aga see on odavam, kui muidu midagi sellist. Ja see oleks väga ainulaadne.

See on ilmselt üks USA ülikoolide suurimaid plusse - korralik vabaaja programm mitmete sponsoreeritud tegevustega mitte ainult campuses, aga ka väljaspool seda, sest kohalikud ka võtavad kätte ja korraldavad midagi ning teevad koostööd. Kavatsen vaadata, mida nad pakuvad ja osa võtta...

Lisaks veel igasugu aruteluõhtud ja asjad. Uhh, selline tunne, et peaks kõigest osa võtma, aga millal siis õppida saab :D

***

Üks asi, mille peale me siin nina kirtsu tõmbame, on see, et poes on hinnasildil hind, aga pole juures käibemaksu. Absurd,ma ütlen. Nii et poes küll vaatad, et kui palju sul asjad maksavad, aga sinna juurde pead maksu arvutama (enamasti mingi 7,5%, aga osadel asjadel on teistsugune), nii et tegelikult saad sa alles kassas teada kogusumma. Veel pole sellega harjunud, aga kes seda arvutada ka jõuaks. No kui raske saab olla tax juurde arvutada? Isegi, kui on erinevad maksud, siis ega nad neid käsitsi ei tee. Teevad süsteemi, mis ise juurde arvutab ja ongi korras. Ameeriklased.... :D

***

Ostsin oma raamatud ka ära täna. Siin on selline tänuväärne süsteem, et saad raamatupoe kodukalt vaadata, mis raamatuid su aines vaja läheb ning saad need ära osta. On võimalik osta ka kasutatud raamatuid, mis on odavamad. Ma ilmselt pääsesin veel kergelt, kuna mul on 2 ainet ja kokku 10 raamatut, kuid need polnud kallid. Mul läks 2000 krooni raamatute peale, aga mõnel siin võib üks raamat ka maksta 1000 või 1500 krooni (ka kasutatuna). Positiivne on muidugi see, et kui sa arvad, et sa ei vaja seda hiljem, saada mingi summa eest raamatud semestri lõpus poodi tagasi müüa.

Positiivne üllatus on, et üks raamat, mida mul vaja läheb, on mul osaliselt loetud ja üks täielikult... nii et midagi head ikka ka. Eks näeb. Osad juba said oma loengute kavad ka kätte. Siin hakkab see olema jah, et on nö tunnikontrollid ja tööd ja asjad... Eks saab näha.

**

Natuke vingu veel teemal krediitkaardid. Kuna infomaterjalides oli kirjas, et ma ei saaks oma tervisekindlustuse eest maksta VISA kaardiga, siis tegin endale Amexi. No kõik on siiani Amexiga hästi olnud, jee. Aga täna läksime nn SpartanCard officeisse, et kaardi peale raha panna (SpartanCard on see, millega ma saan sööklas tasuta süüa, raamatuid laenutada, pesupesemise eest maksta jne), siis selgus, et Amexiga seda ei saa... No MIS MÕTTES!?
*peksab natuke peaga vastu seina*

Võiks ometi ühtne süsteem olla ju... ometigi.

Homme on kavas bowling. Juba ootan, sest tahaks näha päris ameerika bowlingusaali :)